Ma ei ole kunagi olnud suurem asi lubaduste andja: pigem kulgen sellises kui-pähe-tuleb-siis-teen-rütmis. Seega tuli tänase postituse tarbeks ikka korralikult ajusid ragistada: mida ma siis õigupoolest selle aastanumbri sees veel ära teha kavatsen?
Tahtsin end veidi challenge'ida ega valinud punkte, mis on niigi common sense ja tegevuskavasse võetud (à la sooritada viimane eksam, jagada siinsetele sõpradele kallisid ja südamega tehtud kinke, lennata Tartusse jne). Vastupidi: lõin kolm lubadust, mille nimel tuleb ekstra pingutada, et ikka tehtud saaks.
Enne veel, kui peade kohal kärgatab kõrvulukustav tulevärk, kavatsen ma...
*Lugeda läbi vähemalt ühe ilukirjandusliku teose! Mul on piinlik, kuivõrd soiku on jäänud tegevus, millest kunagi koosnes lõviosa mu ajast. Tahaksin seda veidikenegi parandada.
*Veeta rohkem aega pere keskel. Mulle näib aina enam, et olen kvaliteetaega perega alati alahinnanud: astun korraks üle läve, haaran hoo pealt midagi näksimiseks ja hõikan "nägemist" juba enne, kui mu teretuse kaja on hajunud. Pere on ju kodus nagunii, seega tuleb ikka kõigi teiste nägemisele panustada! Mitu ööd ma oma kahenädalase suvepuhkuse jooksul Eestis kodus veetsingi? Kaks? Olen jõudnud veendumusele, et nõnda edasi ei saa: võtan nendel jõuludel rahulikumalt ja kodusemalt (jään ju pikaks ajaks ka).
*Võtta ühendust vanade heade tuttavatega, kellega pole mingil seletamatul põhjusel ammu suhelnud. (Pealtnäha tsipa vastuolus eelmise punktiga, aga see ei tähenda, et kohe uksest välja torman.)
Lõpuks ometi jäädvustasin tuledesäras Bergeni ka fotoformaati - mõte, mida olen ammu peas mõlgutanud. Noolin viimasel ajal iga päev yr.no'd, hoides pöialt, et see annaks lootust nägemaks seda imelist linnakest lumevaiba all. Paraku ei näi ilmataat minuga koostööd tegevat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar