Jutud kuldse sõbrannaga

Otsustasin ajas päris mitte nii kaugele minna, kui esimesed postitajad ning võtsin ühendust enda endise toakaaslase Elinaga. Ja juhtus see, mis pidi ehk me rääkisime täpselt 89 minutit ja 10 sekundit ning kõne lõpus leppisime kokku, et ilmselt oleks aeg taaskord kokku saada.

Mäletan juba ühiselamus elamisest, kuidas me suutsime Elinaga jutustada tunde seinast seina teemadel väga detailselt ning muidugi ka igasugu nalju kokku keerata. Kunagi ei jää ära ka naljad minu läila(cheesy)-mõtteviisi ja Elina õõsjalgsuse kohta (ärge küsige).

Olime just 80ndate stiilipeole minemas..

Kõike ei saa muidugi lolluseks keerata - Elinaga rääkimine mõjub alati ka motiveerivalt ja inspireerivalt. Rääkisime muuhulgas reisimisest ja unistuste sihtkohtadest ning ka trenni tegemisest, sest ohsapoiss, kui palju see tüdruk sporti teeb!

Elinale helistamine on super, sest võib kindel olla, et ta võtab toru ükskõik millisel tunnil seier ka tiksub, temaga rääkimine on väga lihtne ja mugav ning mis kõige olulisem, ta pakatab alati positiivsusest! xxxxx