Vanarahvas on tark! Seega polnud ülesanne tulla lagedale oma lemmiku vanasõnaga sugugi kõige kergemate killast. Tõtt-öelda ei suutnudki ma vaid ühega piirduda.
Lapsepõlvest on mulle külge poogitud kaks tarkusetera, mis mind senimaani saadavad: "Ära hõiska enne õhtut!" ning "Pill tuleb pika ilu peale!" Kui need nüüd niimoodi kõrvuti asetada, võib märgata, et väga palju nad teineteisest ei erinegi: mõlemad on skeptilise alatooniga ning tuletavad meelde, et kui kõik on juba pikemat aega väga hästi, läheb peagi kindlasti midagi kohutavalt pekki. (Küll mul oli alles helge lapsepõlv!) Eriti tugevalt on mind mõjutanud just teisena nimetatu, sest ema tarvitses seda alati kasutada, kui Martiniga mööda koridori rallisime, voodil hüppasime ja kilkasime (pärast mõlemal mokad lõhki).
Olen ise veidi optimistlikuma maailmavaatega ning arvan, et kui mu elufilosoofia tõlgendada vanasõnadesse, jääksid domineerima kindlasti "Julge hundi rind on rasvane!" ning "Magavale kassile hiir suhu ei jookse!" Siia kompotti põimuvad kenasti veel "Kuidas külvad, nõnda lõikad!" ja "Raske õppustel, kerge lahingus!" Pean jällegi tõdema, et märkan nende sarnasust alles nüüd, mil nad kõrvutasin. Eks nad kõik kipu kummardama parempoolset iga-mees-on-oma-saatuse-sepp-stiilis suhtumist (mis on tõtt-öelda kergelt vastuolus mu tegeliku arvamusega ühiskonnas toimuvast). Arvatavasti asun seda kompotti ka oma laste kasvatamisel rakendama, eriti seda kassi osa (või siis olen selleks ajaks oma vitste poolt nõnda verele pekstud, et jätkan skeptiliste vanasõnade levitamist).
Lapsepõlvest on mulle külge poogitud kaks tarkusetera, mis mind senimaani saadavad: "Ära hõiska enne õhtut!" ning "Pill tuleb pika ilu peale!" Kui need nüüd niimoodi kõrvuti asetada, võib märgata, et väga palju nad teineteisest ei erinegi: mõlemad on skeptilise alatooniga ning tuletavad meelde, et kui kõik on juba pikemat aega väga hästi, läheb peagi kindlasti midagi kohutavalt pekki. (Küll mul oli alles helge lapsepõlv!) Eriti tugevalt on mind mõjutanud just teisena nimetatu, sest ema tarvitses seda alati kasutada, kui Martiniga mööda koridori rallisime, voodil hüppasime ja kilkasime (pärast mõlemal mokad lõhki).
Olen ise veidi optimistlikuma maailmavaatega ning arvan, et kui mu elufilosoofia tõlgendada vanasõnadesse, jääksid domineerima kindlasti "Julge hundi rind on rasvane!" ning "Magavale kassile hiir suhu ei jookse!" Siia kompotti põimuvad kenasti veel "Kuidas külvad, nõnda lõikad!" ja "Raske õppustel, kerge lahingus!" Pean jällegi tõdema, et märkan nende sarnasust alles nüüd, mil nad kõrvutasin. Eks nad kõik kipu kummardama parempoolset iga-mees-on-oma-saatuse-sepp-stiilis suhtumist (mis on tõtt-öelda kergelt vastuolus mu tegeliku arvamusega ühiskonnas toimuvast). Arvatavasti asun seda kompotti ka oma laste kasvatamisel rakendama, eriti seda kassi osa (või siis olen selleks ajaks oma vitste poolt nõnda verele pekstud, et jätkan skeptiliste vanasõnade levitamist).
Et postitusest ei jääks aga petlikku muljet, justkui oleksin pidevalt maru innukas ja motiveeritud töömesilane, pean vajalikuks eraldi mainida ka vanasõna, mis võtab kokku mu laisemad päevad: "Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb!" Samuti meeldib mulle kohutavalt eestikeelne vaste väljendile "Hold your horses!" - "Anna aega atra seada!" Tegemist pole küll vanasõnaga (mistõttu ei pälvinud see bold'imise au), ent ometi on sellega nii mõnus lagedale tulla, kui keegi mu kõrval peaks asuma tüütult kohustusi meelde tuletama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar