16.12.16

Minu suhted religiooniga

Käisin just hiljaaegu kahe siinse sõbrannaga - sakslanna Rike ja ameeriklanna Charlotte'iga - matkamas. Jõudsime jutuotsaga ääri-veeri ka usku puudutavate küsimusteni. Õigemini mainis Charlotte, et kõige spirituaalsemad tundepuhangud tema elus on aset leidnud alati looduses. Seejärel kirjeldas ta, kuidas paar aastat tagasi vennaga erinevates USA rahvusparkides backpack'imas* sai käidud: ühel hommikul telgiust avades seisis ta silmitsi täiskasvanud hirvega. Nad jõllitasid mõne viivu tõtt (aeg, mille jooksul Charlotte mõistis, et hirv võiks talle viga teha küll, kui vaid tahaks) ning seejärel pöördus väärikas isend elegantselt tagasi metsa. Charlotte jäi talle mõneks ajaks lummatuna järele vaatama. 

Kui heidan pilgu oma möödunud elule, pean samuti tõdema, et kõige võimsamini on mind raputanud justnimelt loodus. Hirvega pole mul õnnestunud tõtt vahtida, kuid see-eest tuletavad tähistaevas, lumine mets, meri ja mäed ikka ja jälle meelde inimese tähtsusetust. Eriti võimsat katarsisemomenti pakub loodus pärast füüsilist pingutust: Trolltunga matk oli näiteks üdini vaimne ettevõtmine. Natuke nagu pagana palverännak - sest kui vaadelda religiooni selle kõige otsesemas tähenduses, millega kangastuvad mulle näiteks märksõnad "kristlus", "piibel", "koraan" ja "viimne kohtupäev", pean end küll täielikuks paganaks tembeldama.
Paradoksaalsel kombel määratlen end sellegipoolest päris uskliku inimesena. Ma usun ju küll igasususesse värki: iseendasse, universumisse, heasse energiasse ning heateo tagasipeegeldumisse. Lihtsalt erinevate religioonide põhitõed käivad minust kauge kaarega mööda.

Mingil ajaperioodil olin kõige religiooni puudutava suhtes lausa allergiline. Sel ajal sai loetud Kiviräha ussisõnu - teos, millest oma toonase häälestatuse juures võtsin kaasa mõtte, et pastorihärra usu kõigevägevamasse ning Ülgase haiglase soigumise saab taandada samale lähtepunktile. Selle loogika kohaselt polevat ühe mehe religioossed aated sugugi etemad teise mehe vaimuhaigetest vaadetest. 

Nüüdseks olen religiooniga rahu sõlminud. Peace, love, zen. 
Peaks Kivirähka uue pilguga lugema!
Kaks spirituaalset hetke minu elust:
*Märkus Charlotte'i jutu kohta: ma ei saa lihtsalt mainimata jätta, kui neetult lahe peab olema selline elu, mille üheks komponendiks on backpack'imine vennaga!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar