Jälle sõidus

Viimasel ajal olen ma hakanud igal vähegi pikemat sorti vaba momenti selleks, et oma kodulinnakesest korrakski ära käia. Kuigi ma oskasin selleks nädalavahetuseks endale väikse külmetusekatku külge haakida, siis jõudsin sellegipoolest kaks pikemat sõitu ette võtta. Ja juba tunnengi, et mu energia tagavarad on laetud tänu positiivsetele inimestele, värskele õhule ning uutele asukohtadele. Ma ei olegi kindel, kas asi on minu olemuslikus rahutuses näha, käia, teha ja olla või olen ma end reisimisega ära hellitanud ning mu keha lihtsalt vajab konstantselt keskkonnavahetust.

Igatahes, sel pühapäeval seadsime autonina Põlvamaa poole ja väisasime Maarjaküla. Plaan seisnes selles, et me aitame kohalikel intellekti puudega inimestel teha lõngast DIY jõuluehteid ja veeta niisama koos mõnusalt aega. 

Kohale jõudes oli näha, et saabusime täielikku talve võlumaale, mis tundus asuvat täielikus eraldatuses. Esmalt panustasime kohalike advendiaja traditsiooni ehk laulsime õues kuuse all mõne jõululaulu. Seejärel liikusime toa poole kaunistusi tegema.

Kõik kohalikud olid superarmsad, ma ei tea kedagi meie pundist, keda oleks jäetud ilma kallistuseta. Mina teenisin kuidagimoodi ära ka mitmed musid käe ja pealae peale ning sain ka ühe karukallistuse oma vasakule jalale. 

Namaste!