17.12.16

Minu suhe religiooniga


Leian, et usu puhul on tegemist üsnagi personaalse teemaga, kuid let's go for it! Esiteks alustaksin seda teemat sellega, et varem puudus mul huvi absoluutselt religiooni vastu. Ma arvasin, et inimkond ei vaja jumalat. Ainus jumal peitub meis eneses. Pole mingit juhti väljaspool. Ainult sisemine. Mina ise. 
Ja ma ei väida absoluutselt, et mu arvamus muutunud on, oh ei: muidugi on sisemine jõud kõige olulisem komponent meie tegudes. Kuid mida enam aeg on edasi liikunud, seda rohkem mõistan, et meie sisemuses on ruumi millegi kõikvõimsa jaoks. Ma pole lihtsalt veel valikut teinud. 
Pärast suvist kristlaslaagrit on minu jaoks suhteliselt selgeks saanud fakt, et kristlast minust suure tõenäosusega ei saa. Küll aga, usun, et iga inimene, kes on minu blogi lugenud ja märganud seal sõna zen, võib teha omad järeldused asjast, millise usu ma valiksin. 
Lisaks, listin siia veel asjad, millesse ma usun:
a. pere ja sõpruse ja armastuse väkke
b. kunsti
c. trenni ja toitu
d. reisimisse
e. päiksesse 
f. law of attraction'isse
g. koertesse
h. magamisse
i. puhtusesse
j. loodusesse






k. rahasse
l. Oprah'sse 
m. maasikatesse
n. juuksevärvidesse 
o. rabasse
p. Taukarisse

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar