Tänase postituse küsimus on taas kord sõnastatud dilemmana: kas rändaksin ajamasinaga pigem minevikku, et puhuda juttu oma esivanematega, või kaugesse tulevikku, et näha oma lapselapse...lapsi?
Päris hea pähkel, mis.
Mind kisub ikka rohkem ajas tagasi. Esivanemad tunduvad paeluvamad kui järeltulijad, ilma et ma oskaksin täpselt sõnadesse panna, miks. Usun, et eks ikka üdini isekatel põhjustel: ehk loodan nende käitumismustrites ja mõttemallides leida viiteid iseendale, et iseenese mina-pildist paremini sotti saada. Lahe oleks ju täheldada, et mu äkiline meel on tingitud geenikomplektist, mis avaldus juba mu vaaremal.
Siinkohal oleks veel maru põnev silmas pidada, millist mõju on avaldanud nimetatud geenikomplektile ümbritsev keskkond - arvata võib, et meie praegune liberaalne globaliseeruv maailm soosib äkilise meele avaldumist (eriti veel naisterahva puhul!) rohkem kui mu vaarema ümbritsev keskkond. Võib-olla olid kõik eeldused äkilisuseks ja prauhti! otsustamiseks temagi sees olemas, kuid need suruti juba kahekümneselt pliidi taha, eesmärgiga pidada peret ülal. (Või ehk ta siiski eiras ühiskonda ja hääletas end hobuvankris Taisse puuvilju korjama? :D (Selle väljaselgitamiseks ma ajas tagasi tahaksingi.))
Võib-olla ühel päeval, kui mu maailmapilt enam nõnda egotsentriline ei ole, vaimustun rohkem mõttest kohata järeltulijaid, et näha, mida nemad on mu loomusest kaasa võtnud... Mis - kui nüüd järele mõelda - on ju samuti väga enesekeskne soov. Kas sellele küsimusele saab üldse ilma ennast fookusesse sättimata vastata, ah??
Päris hea pähkel, mis.
(Ja kui rääkida juba pähklitest, siis...)
Siinkohal oleks veel maru põnev silmas pidada, millist mõju on avaldanud nimetatud geenikomplektile ümbritsev keskkond - arvata võib, et meie praegune liberaalne globaliseeruv maailm soosib äkilise meele avaldumist (eriti veel naisterahva puhul!) rohkem kui mu vaarema ümbritsev keskkond. Võib-olla olid kõik eeldused äkilisuseks ja prauhti! otsustamiseks temagi sees olemas, kuid need suruti juba kahekümneselt pliidi taha, eesmärgiga pidada peret ülal. (Või ehk ta siiski eiras ühiskonda ja hääletas end hobuvankris Taisse puuvilju korjama? :D (Selle väljaselgitamiseks ma ajas tagasi tahaksingi.))
Võib-olla ühel päeval, kui mu maailmapilt enam nõnda egotsentriline ei ole, vaimustun rohkem mõttest kohata järeltulijaid, et näha, mida nemad on mu loomusest kaasa võtnud... Mis - kui nüüd järele mõelda - on ju samuti väga enesekeskne soov. Kas sellele küsimusele saab üldse ilma ennast fookusesse sättimata vastata, ah??
Haha ma naersin valjult selle sujuva pähkli teemalise ülemineku üle :D:D. Väga head mõtted, natuke kahetsen, et enne oma postituse kirja panemist ära lugesin.
VastaKustutaTead, see pähkli üleminek tuli täiega iseenesest, ise jahmusin ka ära!
KustutaJa nüüd ei suuda ma sinu mõtteid ära oodata, kriba ruttu!